Kuna iga lapse kõne areneb pisut isemoodi, siis võib keeruline olla otsustada, kas lapse kõne on eakohane või mitte. Allpool on vanuste kaupa välja toodud olulisemad märksõnad, mis võivad viidata kõne arengu probleemile. Kui lapsel esineb vähemalt kaks allpool toodud tunnust, siis võiks kõne arengu hindamiseks pöörduda logopeedi poole.
- 2-aastane laps
- sõnavaras on vähem kui 50 konkreetse tähendusega sõna
- ei ühenda sõnu omavahel (nt emme opa)
- ei mõista lihtsaid korraldusi tuttavas olukorras (nt Anna auto! Tule sööma!)
- ei ole huvitatud täiskasvanuga koos tegutsemisest, ei otsi täiskasvanu tähelepanu
- ei ole huvitatud raamatutest, ei osuta piltidele
- 3-aastane laps
- ei ole huvitatud koosmängust täiskasvanuga
- kõne on grammatiliselt väga vale, st laps kasutab valesid sõnalõppe või jätab neid ära (nt Sõidan auto – Sõidan autoga)
- võõrad täiskasvanud ei saa lapse kõnest aru
- laused on ainult paarisõnalised
- ei tunne huvi lühikeste lugude kuulamise vastu
- väga väike sõnavara (ei tea värvuste, loomade, igapäevaste esemete nimetusi, kasutab vähe tegusõnu vms)
- ei erista kuulmise teel tuttavaid häälikuliselt sarnaseid sõnu üksteisest (kass-tass, kana-kala)
- liigne süljevoolus
- 4-aastane laps
- grammatiliselt vale kõne – eksib sõnalõppudega (nt Vaatasin raamatusid–Vaatasin raamatuid); ajavormidega – Eile söön putru–Eile sõin putru)
- väga lühikesed laused (3-4 sõna); laps ei jutusta hetkel toimuvast või juba toimunud sündmusest mitme järjestikuse lausega
- ei ole huvitatud eakohaste jutukeste kuulamisest ega koosmängust täiskasvanu ega eakaaslasega
- kõnes on palju hääldusprobleeme – häälik puudub (aamat-raamat), hääldab vales kohas (S hammaste vahel, R kurgus), asendab häälikut (laamat-raamat, toer-koer)
- piiratud sõnavara: ei kasuta levinud üldnimetusi (nt kana, part, tuvi – linnud), ei nimeta terviku osi (nt maja osad – uks, aken, katus)
- ei tunne huvi kirjaliku kõne vastu, ei matki lugemist ega kirjutamist
- 5-aastane laps
- ei jutusta toimunud sündmustest
- ei mõista talle jutustatud või etteloetud eakohast teksti
- piiratud sõnavara – nt ei oska nimetada vastandsõnu (pehme-kõva)
- laused on väga lühikesed (3-4 sõna)
- grammatiliselt vale kõne – valed sõnalõpud (palju porgandid – palju porgandeid) või sõnatüved (ma loesin-ma lugesin); kasutab sõnu vales järjekorras (Jänes metsas elab); jätab lausest ära olulisi sõnu (Mina 5-aastane-Mina olen 5-aastane)
- esineb hääldusvigu (nt lebane-rebane, deen-seen, kala-tala)
- ei tunne ühtegi tähte, ei oska kirjutada oma nime
- ei määra abiga hääliku asukohta sõnas
- 6-aastane laps
- ei oska jutustada toimunud sündmustest või pildi järgi
- grammatiliselt vale kõne
- lapse kõne on raskesti mõistetav, kuna kasutab palju asesõnu (nt Ta ütles talle, et ära mine sinna)
- piiratud sõnavara – ei kasuta liitsõnu (pirni+puu) ega tuletisi (triibu+line), eksib sarnase tähendusega sõnade kasutamisel, ei tea terviku osasid (nt nägu-kulmud, nina, ripsmed, lõug)
- esineb häälikuasendusi (nt R asendus L-ga: laamat-raamat; Õ asendus Ö/E-ga öun-õun vm)
- ütleb tuttavaid sõnu valesti ( nt iminene-inimene; taktor-traktor; babaan-banaan)
- ei tunne ühtegi tähte, ei oska oma nime kirjutada
- ei oska määrata hääliku asukohta sõnas (MUNA – Kuula, kas M on sõna alguses, keskel või lõpus?)
- 7-aastane laps
- ei suuda õigesti järele korrata võõraid sõnu
- kõne ei ole grammatiliselt korrektne
- ei tunne tähti, ei suuda kokku lugeda1-2-silbilisi sõnu
- ei erista teistest pikemat häälikut
- ei oska kirjutada 1-2-silbilisi lihtsaid sõnu õigesti järjestatud ühekordsete joonistähtedega (nt MUNA)
Loomulikult tasub logopeediga konsulteerida ka siis, kui lapsel ei esine ühtegi ülevalpool toodud tunnust, aga vanemal on lapse kõne arengu pärast mure.
Aja broneerimiseks võta ühendust kontaktivormi kaudu, telefonil +372 57861342, kirjuta info@tugimus.ee või tugimus@gmail.com.