Enne kui laps saab hakata lugema ja kirjutama, peavad olema hästi arenenud lugemisoskuse eeldused. Allpool on toodud lugemiseoskuse peamised eeldused ning mõned soovitused nende arendamiseks:
- Hääldus ja foneemikuulmine – laps hääldab emakeele häälikuid selgelt ja arusaadavalt ning eristab kõnehäälikuid (foneeme)
- minimaalpaarid ehk ühe hääliku poolest erinevad sõnad, vastava pildi leidmine – lapse ees valikus 3+ pilti, täiskasvanu ütleb sõna, laps näitab õiget pilti (nt kana, kala, kama – näita, kus on kana!)
- lasta lapsel järele korrata keerulisemaid sõnu, vigursalme
- häälikute eristamine häälikute reas – Kuula! Kui kuuled ussi häält sssss, siis plaksuta (hüppa, kükita vms)! – a, o, l, r, s, a, e
- Häälikute eristamine sõnas – Kuula! Kas sõnas on S? Kui kuuled S-i, siis plaksuta!
- välte poolest erinevate sõnade eristamine – Suur kell teeb tilla-talla, väike kell teeb tila-tala. Näita, kumb kell nii teeb! Lapsele esitatakse eristamiseks sõnad tila-tala, tilla-talla.
- Optilis-ruumiline taju – laps eristab ja tunneb ära objektid või tähekujud nende kuju, suuruse, asukoha, suuna ja detailide paigutuse alusel
- näidise järgi konstrueerimine – nt laps ehitab täiskasvanu eeskujul torni
- puslede kokkupanek
- geomeetriliste mustrite joonistamine
- peidetud tähtede, objektide otsimine teiste seast
- pildi ja tema varju kokku viimine
- piltidelt erinevuste ja sarnasuste otsimine
- ruumiliste mõistete kasutamine
- mõisted: üleval, all, vasakul, paremal, keskel, esimene, viimane, ees, taga jne
- samasuguse kujundi leidmine kujundite reas
- tähtede voolimine ja joonistamine
- Rütmitaju – oluline osa lugema õppimisest, sest selle abil tunneb laps ära helide ja pauside pikkuse ja kestuse. Rütmitaju parandab keelelisi oskusi, kuna aju töötleb kõne foneeme ja muusikalist rütmi sarnaste mehhanismide abil.
- rütmi järele koputamine täiskasvanu kätt nägemata
- rütmisalmide ja luuletuste lugemine, laps plaksutab (astub, patsutab) rütmi kaasa
- laulumängud, mis ühendavad rütmi, liikumise ja kõne (nt Kes aias, kes aias…)
- sõnade silbitamine liikumisega – palliga põrgatamine, hüppamine, astumine vm vastavalt silpide arvule sõnas (nt
- Verbaalne ja visuaalne töömälu
- silpide, sõnade, lausete ja luuletuste järelekordamine
- piltide või pildilt objektide meelde jätmine
- memoriin, kaardimängud
- “Paki kohvrit” mäng – esimene mängija ütleb: “Ma pakin kohvrisse kingad”, teine kordab seda ja lisab omaltpoolt ühe asja juurde: “Ma pakin kohvrisse kingad ja sokid”. Mäng jätkub, kuni jada läheb meelest.
- Häälikanalüüs
- sõna algus- ja/või lõpuhääliku määramine
- häälikute järjekorra määramine sõnas
- häälikute arvu määramine sõnas
- sõnale häälikut lisades või asendades uue sõna moodustamine (USS – S+USS=SUSS)
- Foneemanalüüs – teistest pikema hääliku tajumine sõnas
- Kuula! Kas mõni häälik venib (on teistest pikem)? – VAAL. Suuna last ka ise sõna kordama ja täiskasvanu suud jälgima, venita alguses teistest pikemat häälikut rõhutatult.
- Tähtede tundmine ja kirjutamine – tähtede õppimine peaks olema tore ja mänguline. NB! Nimeta tähti häälikute, mitte tähenimede järgi: nt ütle /M/, mitte EMM ja /K/, mitte KAA või KÕHH. See aitab lapsel hiljem häälikuid sõnadeks kokku lugeda.
- tähtede voolimine ja meisterdamine
- tähtede otsimine, lõikamine ja kleepimine reklaamlehtedelt
- tähtede otsimine ümbruskonnast (poesildid, autonumbrid jne)
- tähtede õhku “kirjutamine” või oma kehaga matkimine
- tähememoriin
- lapsele ette lugemine, koos pealkirjadest või jutust tähtede otsimine
- söödav tähestik – lõika puu- ja juurviljadest lapsele söömiseks erinevaid tähti
- tee oma aabits – võta kaustik, kirjuta igale lehele üks tähestiku täht. Seejärel kleebi või joonista selle tähega seotud asju samale lehele.